Väike Faun
Lene Mayer-Skumanz
See vaheaeg lugesin ma raamatut nimega "Väike Faun". Valisin selle raamatu, kuna oli ainuke kiiresti kättesaadav raamat. Tundus ka huvitav.
Peategelane oli Faun ise. Ta oli marmorkuju ühes muuseumis, kuid sai iga seitsme aasta tagant ellu ärgata ja elada nädala nagu tavaline inimene. Ta oskas rääkida purskaevude, lillepottide, puude, loomade ja igasuguste muude huvitavate asjade või olenditega.
Raamat rääkiski ta ühest nädalat elava "inimesena". Ta ärkas mitme päevaga, mitte ühe korraga. Teda üritati varastada, kuid ta oli juba nii elujõudu täis, et põgenes varaste käest. Muuseumi töötajad ja politseinikud otsisid teda taga, kuid asjatult. Nad panid isegi autasu välja, et kes Fauni üles leiab, saab kopsaka vaevatasu.
Faun käis ühe haige tüdruku juures. Ta tõi talle igasuguseid ravim aimi, mis ravisid tüdrukut ja tegid ka niisama head. Veel hoolitses Faun puude, ühe haige orava, heade lahkete inimeste ja paljude teiste olendite eest. Ta oli väga hea südamlik ja soovis kõigile head, kes olid ka ise head. Ta nõustas ja julgustas iga üht, kes seda vajas.
Raamat ei olnud kohe kindlasti kurb ja tragöödiline, pigem tavalise iseloomuga. Raamat oli väikse formaadiga, suure teksti ja mõningate illustratsioonidega. Tegemist oli fantaasia raamatuga, kuna ükski marmorkuju ei ärkaks ellu ja igasugused taimed, loomad, lillepotid jne ei räägiks.
Raamatu tekst oli väga lihtne. Seal polnud ühtegi sõna, millest ei saaks keegi aru. Tekstis oli kahekõnet ja tavalist jutustust vaheldumisi. Ei olnud päeviku vormis ka seekord.
Raamatust sain teada, et ole hea, lahke ja sõbralik inimesega ning tema on sinuga lausa topelt hea, lahke ja sõbralik. On üks hea ja lihtne lause, mis ütleb selle raamatu kohta kõik: naerata maailmale ja maailm naeratab sulle vastu.
Raamat ise oli keskpärane. Polnud kõige igavam, kuid samas olen lugenud ka paremaid raamatuid.
Raamat lõppes sellega, kus Faun hakkas jälle marmoriks tagasi kivistuma. Ta teadis, et kes ta üles leiab, saab tasu endale. Niisiis läkski ta vaesete inimeste ukse taha marmorkujuna seisma ja kui Faun järgmisel päeval sealt leiti, said majaomaniku kogu vaevatasu endale. Faun oli ka mitte elusana teinud inimesed õnnelikuks.
Raamat sobib koolilastele.
Head Emadepäeva :)
