Minu Hispaania

Anna- Maria Penu

Sellel suvel jõudsin ma kahjuks lugeda läbi ainult ühe raamatu, kuna olen sportlane ja suvi oli sisustatud sporditegemisega (tennis ja jalgpall). Valisin seekordki reisikirjelduse, kuna eelmine kord lugedes tekkis tõsine huvi nende lugemise vastu.

Kindlasti te mõtlete, et miks just Hispaania? Miks mitte mõni muu ebapopulaarne riik nagu oli Nepaal? Põhjus on lihtne. Õpin teist aastat järjest Hispaania keelt ja tahtsin natuke rohkem selle maa kohta teada saada. Üleüldse tundus ka huvitav, et miks kogu maailm Hispaaniat teab.

Raamatu peategelane/autor on Anna-Maria Penu. Ta oli noor vallaline naine, kes elas üksinda Lasnamäel korteris. Ta tegi kontoritööd, mis ei toonud kuigi palju sisse ning sellepärast ei saanud ta kunagi ka reisida. Kuigi ta ise soovis maalt lahkujatele teeseldud naeratusega head reisi, oli ta sellest tüdinenud. Ta polnud õnnelik. Ta tahtis oma elu muuta ja otsustaski ära minna, kuhugi kaugele.

Raamatu sisu rääkis Anna-Maria elust Hispaanias. See polnud lihtne - ta ei osanud sõnagi Hispaania keelt, tl ei olnud seal mitte ühtegi tuttavat, tööd ei olnud, oma maja, pere, autot ega isegi tervisekaarti ei omanud ja üleüldse oli tal rahadega nii kitsas, et sai väga harva endale kohvi lubada. Aga hea asi, mille Anna-Maria endale leidis, oli armastus.

Raamatut edasi lugedes hakkas tasapisi edenema ka tema elu - ta elas küll koos oma kallimaga, aga üürikorteris koos teiste välismaalaste ja tudengitega, rändas mööda Hispaaniat ringi, rahaline seis muutus natukene paremaks, õppis Hispaania keele selgeks jne.

Enne lugemist oli mul mulje, et Hispaania on perfektne maa - kõik on seal rikkad ja õnnelikud, kõigil on kodu, hinnad ja maksud ei ole kõrged jne. Aga raamatust tuli välja, et kõik on leebelt öeldes täiesti vastupidi. Välismaalasel oli võimatu tööd leida. Sellest siis ka raha vähesus. Maksud olid seal nii kõrged, et OMA korterist võis vaid unistada ning tihti polnud midagi hamba alla panna. Sellepärast elasidki noored vanemate juures ja lootsid, et ühel päeval kas nad saavad töö või abikaasa, kes on heal järjel.

Veel räägiti raamatus Hispaania põhiprobleemidest - suitsetamine ja alkoholi joomine. Kunagi ammu polnud peaaegu ühetgi kohta, kus ei suitsetatud - kodudes, poes, külas, haiglates ja isegi tualetis käies. Ja kui sa valisid endale mittesuitsetaja elu, pidid lihtsalt kannatama suitsu, mis sulle suitsetaja poolt näkku puhuti. Aga selleks ajaks, kui Anna- Maria oli läinud Hispaaniasse, oli see hullus natukenegi maha rahunenud ehk siis oli ka juba pubisid ja kohti, kus suitsetamine oli keelatud. Teiseks probleemiks tõin ma välja alkoholi. Seda jõid ka alaealised täiesti süüdimatult. Näiteks sel ajal, kui Briti tudengid võitlesid oma õiguste eest, oli Hispaania tudengitel ükskõik ja nad jõid end iga öö täiesti oimetuks. Isegi pereisad käisid peale tööpäeva pubis sõpradega õlut joomas ja niiviisi iga õhtu kuni vahetevahel hommikuni välja.

Muidugi räägiti seal teistestki probleemidest, kuid need peate ise avastama seda raamatut lugedes. :)

Raamat oli huvitav, draamatiline, samas naljakas ning kaasakiskuv jällegi olenevalt momendist ja kohast. Raamat ise ei ole väga paks, aga kuna mul polnud väga palju aega lugeda, võttis see tavalisest rohkem aega. Raamatu lõpupoole on terve hulk pilte, mis tegid mu kujutuspildi veelgi elavamaks.

Raamat oli meie ühiskonna ilusas emakeeles. Kõik võõrkeelsed sõnad olid arusaadavalt ja lihtsalt lehekülje allserva ära tõlgitud. Tekstis oli ka kahekõnet. Raamat oli jagatud piisavalt lühikesteks peatükkideks ning peatükid oma korda lõikudeks.

Raamat sobib nii noortele kui ka täiskasvanutele ning muidugi väga suurele Hispaania fännile. :) Ma loodan väga, et minu kirjeldus selle raamatu kohta andis Teile inspiratsiooni selle raamatuga ise lähemalt tutvust teha ning võib olla isegi Hispaaniat külastama minna.

Ilusat tarkusekuu algust :)