Kärbeste jumal

William Golding

See periood lugesin läbi ühe kuulsama noorteromaani "Kärbeste jumal". Raamat räägib Inglismaalt pärit poistest, kes peale lennuõnnetust leiavad end üksikult saarelt.

Raamat algas sellega, kuidas lennuõnnetuse tagajärjel jäävad ellu vaid kuni 13-aastased poisid. Kõige nooremad võisid olla ka kolmesed. Kõik nad tundsid hirmu, kes vähem, kes rohkem, sest mingil hetkel avastasid nad, et täiskasvanuid pole ja peavad ise kõigega toime tulema. Õnneks suutsid poisid koostööd teha, valisid enda seast pealiku, pidasid koosolekuid ja lõid kindlad reeglid. Ralph, kõigi poiste pealik, pidas kõige olulisemaks pääsemist ja tegi kõik selleks, et võimalikult ruutu sellelt saarelt pääseda. Seetõttu otsustasid poisid teha kõrge mäe otsa suitsusignaali kaugelt mööduvate laevade jaoks. Algus sujus kõik hästi, kuid ajapikku muutus tule eest hoolitsemine teisejärguliseks ja anti alla. Nii läks ka suhetega. Algul said kõik poisid väga suurepäraselt läbi, koostöö sujus ja kõigil oli hea, kuid mida edasi, muutusid nende suhted omavahel. Tülitseti, karjuti, vägivallatseti, tapeti. Lõpuks eraldub üks grupp poisse, mille pealikuks oli Jack Merridew ning kelle peamiseks huviks polnud pääsemine, vaid küttimine ja pidutsemine. Pääsemine saarelt jäi tahaplaanile.

Raamat andis minu arvates väga hästi edasi seda, kuidas erinevad inimtüübid taolises olukorras käituksid. Oli tüüpe, kes liidripositsioonil olles üritasid oma võimu mitte nii väga teiste peal alandavaid asju tehes. Oli ka tüüpe, kes ainult ihkaski võimu järgi ning selle nimel oli valmis ka peaaegu et tapma, et olla kõigi poolt armastatud liider. Oli ka tüüpe, kes muidu oma arukuse, silmaringi avaruse ja loogilise mõtlemise poolest oleks kõige paremini sobinud liidriks, kuid oma veidra välimuse, nõrga iseloomu ja hirmu tõttu tõrjuti ta tagasi ja jäeti alati viimaseks. Selline oli näiteks Põssa. Väga nutika ja loogilise mõtlemisega poiss, kuid kuna oli ainuke natuke kogukam ja prille kandev nohik, talluti ta nö jala alla. Simon seevastu suutis ikka mingil määral enda eest seista, kuid ka temal oli väga omamoodi mõttemaailm ja julgust polnud ka üleliia palju nagu oli seda Jackil.
Jack on Simonile ja eriti Põssale täielik vastand. Tegutses hetkelise emotsiooni järgi, mitte mõeldes enese või millegi muu säästmisele või kaalutledes mitmesuguseid valikuid. Peaasi, et saaks tappa, lüüa ja tunda enda ja oma töö üle uhkust.

Tekkis klassis arutledes ka küsimus, et miks ikkagi väikesed ja isegi mitte teismelised POISID? Meie arvamuseks oli, et ei arvataks et sellised väga erinevad käitumised oleksid kuidagi puberteediga seotud. Ja et kui mängus oleks olnud ka tüdrukud, siis oleks tekkinud ebavõrdsus, alandamine ja kes teab mis veel.

Poisid üritasid olla nagu täiskasvanud, olla hästi arukad ja mõelda ning tegutseda vastavalt. Kuid iha võimu järele sai võitu ning asi läks vahel lausa kellegi surmani välja.
Raamat oli täis olukordi, kus oleks olnud vaja just kõige targemate ja arukamate mõistust, kuid nende julgusest ja kartmatusest võis vaid unistada. Sellepärast ongi liidri kohal kartmatud, aga mitte nii arukad inimtüübid, kes teevad otsuseid hetke emotsiooniga, mitte loogiliselt asju kaaludes ja läbi mõeldes.