Libahunt
Seekord oli kohustuslikuks kirjanduseks August Kitzbergi näidend "Libahunt". Kõige esimesena mõtlesin muidugi, et kellel tuleks pähe lugeda näidendit, palju lihtsam oleks ju näidendi kava kusagilt muretseda ja sisukokkuvõte läbi lugeda. Veel tundus väga sisukas lugu olevat, kuid tegelt koosnes minu raamat ka August Kitzbergi teisest näidendist "Kauka jumalast".
Raamat rääkis ühest vanal ajal elanud perekonnast nimega Tammaru, kuhu kuulusid pereema, pereisa, vanaema ning poeg Margus. Perre oli võetud elama teiseks lapseks ka kasutütar Mari, kellega Margus siis suureks saades abielluma pidi. Pere oli Marisse kiindunud nagu oma päris tütresse ja nende jaoks oli see enam kui loogiline ning kindel, et Marist ja Margusest saab kunagi paar. Kuid ühel õhtul, ilmub pererahva ukse taha äsja samal õhtul tapetud nõia väidetav tütar. Pererahvas võtavad tüdruku enda juurde elama ning otsustavad talle nimeks panna Tiina. Aastate möödudes armub Margus Mari asemel Tiinasse ning ei taha enam Mariga abielluda. Mari suurest armukadedusest hakkab külas levitama Tiina kohta kuulujutte, et too olevat libahunt. Tiina põgeneb külast. Pererahvas on õnnelik, et tüdrukust lahti said, kuid Margus on õnnetu. Siiski abiellub Margus Mariga, kuid nende abielu pole õnnelik. Ühel päeval ilmub nende ukse taha uuesti Tiina, kutsudes Margust endaga kaasa siit külast lahkuma. Margus armastas küll Tiinat, kuid ei julgenud oma pere reeta ja keeldus. Aastaid hiljem, kui Marguse vanemad olid juba surnud, kuuleb Margus oma perega huntide ulgumist. Margus otsustab nende hirmutamiseks püssi lasta, kuid tabab sellega Tiinat, kes siis hiljem Marguse käte vahel sureb.
Oskan näidendi kohta öelda, et see rääkis vanal ajal elanud inimeste kiiksudest mitte usaldada ennast, kuulata iseenese südant ning valida ise, mida uskuda või mitte. Inimesed uskusid peaaegu kõike, mida neile räägiti ning selle asemel, et asja uurida või info levitajalt küsida info päritolu kohta, pistsid kõik sabad jalge vahele ja olid hirmu täis. Raamat rääkis ka tüüpilistest hirmudest nagu näiteks, et keegi äkki kusagil on teistsugusem ja et ta julgeb seda ka olla. Siit minu arvamus, et miks peeti Tiinat libahundiks. See oli sellepärast, et esiteks ta maailmavaade ja käitumine oli omamoodi ja teistsugusem ning külarahvale võõras. Teiseks et ta ema oli nõid. Teda kardeti tema iseloomu eripärade poolest.
Minu jaoks oli Tiina väike üksik hing, kes kaistes ennast teiste kiusu ja sõimu eest, kuid ei vastanud kunagi samaga. See ilmselt Margust Tiina puhul köitiski.
Minu arvamus sellest, miks Margus siiski Mari valis kui Tiinat tegelikult rohkem armastas. Ta ei tahtnud oma pere reeta ja neid maha jätta ja kartis ka, et uude kohta põgenemine oleks väga suur risk, kuna kiiresti levivate kuulujuttude tõttu ei pruugi nad sisse sulanduda külarahva massi.
Raamatus kohtasin ka inimtüüpide põrkumist. Tooksin võrdluseks need kaks tüdrukut, Tiina ja Mari. Tiina oli väga vaba mõtlemisega, kes tegi täpselt nii, nagu tema tahtis ja hetkel õigeks pidas. Ja oli Mari koos pererahvaga, kes juba mitmendat põlve kindlate traditsioonide ja uskumuste järgi elas. Nad üritasid olla võimalikult "väiksed" maailma suhtes ja ei soovinud endale palju tähelepanu. Maril ja temaga koos pererahval ja nii ka külarahval puudus avatud mõttemaailm.
Tiina oleks minu arust võib olla natuke vaoshoitum ja mitte võtma südamesse solvanguid, kuid perekond oleks võinud olla natuke vastutulelikum erinevustele iseloomus. Kuid süüdistada ei saa kumbagi, sest mõlemad inimtääbid elasid enda eesmärkide, traditsioonide või reeglite ning harjumuste järgi.
