Saturday, July 20, 2013

Isa aseaine

Kerstin Thorvall


See on siis minu selle suve kolmas raamat kolmest. Selle raamatu valisin täpselt samamoodi nagu "Kadri" - ema soovitusel.

Raamatu peategelane oli 9-aastane poiss Magnus. Ta ema Maria oli kõigest kuusteist kui Magnus sündis. Isa oli tal välismaal ja saatis iga kuu neile raha. Ta elas emaga koos vägagi normaalses korteris.

Raamat rääkis Magnuse isa aseainest. Ta ema oli armunud ühte endisesse röövlisse, kes oli mitu korda vangis istunud ja kellel oli püssi kuuliauk paremas jalas. Tema nimi oli Leffe. Leffe ei tohtinud alkoholi tarvitada, kuna siis hakkas ta lollusi tegema. Ta lubas kogu aeg, et ta ei joo enam ja ei tee enam lollusi. Lubadus lubaduseks, kuid ikkagi see juhtus. Tal oli selline nälg alkoholi järele, et ta kulutas kogu raha, mis oli Magnuse isa saatnud Magnusele ja Mariale, viina peale. Ta hakkas ära olema päevi. Maria oli harjunud juba, et kui ta koju tuleb ootab teda ees soe ja kodune Leffe tehtud söök. Ka oli harjunud, et toad on korras ja õhutatud. Aga kui Leffe kodunt ära oli, pidid Maria ja Magnus käima all baaris söömas. Raamatu lõpuks sattus Leffe jälle vangi, kuna ta oli fotokauplusesse sisse murdnud ja sealt umbes kümne tuhande krooni eest asju võtnud. Maria käis teda vanglas külastamas. Raamatu kõige lõpuks istusid Maria ja Magnus laua ääres. Magnus oli püüdnud ema lohutada ja veenda, et küll Leffe tagasi tuleb ja ema oli selle peale vastanud tuge otsides:"Jaa, ta tuleb tagasi. Ja me oleme kahekesi. Meil on ju teineteise tugi. Küllap me toime tuleme. Kindlasti tuleme, eks?"

Raamatu sisu oli tõsieluline. Raamat oli jutustavas vormis.

Raamatu lugesin läbi korraga - algusest lõpuni. See oli minu arvates väga põnev raamat, kuigi ei ole just minu kõige kõige lemmikum. Raamat ise on pool sentimeetrit paks (100 lk), kiri on parajalt suur ja illustratsioone oli ka.

Raamatust on väga lihtne aru saada. Seal ei ole kasutatud rasket teksti. Oli ka kahekõnet.

Soovitan.

Ilusat rannailma kõigile :)

Thursday, July 18, 2013

Kadri 

Silvia Rannamaa

See on siis minu selle suve teine raamat kolmest. Ma valisin selle raamatu, kuna ema mulle seda soovitas. Ütles, et see on väga hea raamat ja kusjuures oligi.

Raamatu peategelane oli tüdruk nimega Kadri. Ta elas koos oma vanaemaga, kuna isa elas välismaal ja ema oli surnud. Nad elasid vanaemaga korteris maja keldrikorrusel, kuna vanaema sai väga väikest palka ja seepärast ei saanud nad endale midagi ilusat ja korralikku lubada.

Raamat rääkis Kadri elust, mis ei olnud kerge. Tal ei olnud võimalik endale lubada nii ilusaid riideid, nagu on tema klassikaaslastel. Ta oli klassi kõige koledam tüdruk ning sellepärast ei olnud tal mitte ühtegi sõpra. Tal olid veel hinded väga halvad ja ei saanud üldse millegiga hakkama. Igakord, kui kellegil oli midagi kadunud/varastatud, olid pilgud kohe suunatud Kadrile. Missiis, et Kadri vaene oli, tal ei tulnud eluilmaski mõttesse näpata teiste asju. Raamatu alguses unistas ta vaid oma isast, ilusast majast ja isiklikust raamaturiiulist ning üleüldse sellest, mida tal polnud. Raamatu keskel hakkas aga kõik kuidagi hästi minema. Ta sai omale head sõbrad, ta isa tuli tagasi ning tänu temale sai ta kolida väga ilusasse ja uhkesse korterisse koos vanaemaga, ta sai pioneeriks, tal hakkasid asjad paremini välja tulema ja hinded paranesid. Kui tavaliselt koosnes ta tunnistus "kolmedest" ja "kahtedest", siis  pärast elumuutust ei olund veerandidki hinded "kolmed". Raamatu lõpuks teostusid kõik tema unistused - algul oli ta tundnud, et on siin õnnelikus maailmas kõige õnnetum laps, kuid raamatu lõpuks arvas ta hoopis teistpidi.

Raamat on kirjutatud päeviku vormis.Kuna Kadri oli sattunud liiklusõnnetusse ja viibis haiglas, oli tal kole igav. Aja veetmiseks kirjutaski ta oma elu jooksul meelde jäänud sündmustest ja emotsioonidest .

Raamatu lugesin läbi vist 7 tunniga, kuna mulle nii meeldis see raamat ja on vist praegusel hetkel isegi minu lemmik. Raamat ise ei ole väga paks (153 lk) ja kiri on ka parajalt suur.

Raamatust on väga lihtne aru saada. Seal ei ole kasutatud rasket teksti. Oli ka kahekõnet.

Mulle väga meeldisid Kadri tegemised. Koguaeg elasin kaasa ning vist sellepärast ma selle raamatu nii kiiresti läbi saingi. Raamat andis tunde, et siin elus pole miski võimatu. Elu pakub küll väljakutseid, ent hea südamega inimesel läheb lõpuks ikkagi kõik hästi.

Soovitan kõigile.

Palju päikest ja maitsvaid jäätiseid :)

Wednesday, July 17, 2013

Timm Thaler ehk müüdud naer

James Krüss

See on siis minu selle suve esimene raamat kolmest. Me saime ise teha enda suvelugemise nimekirja. Ma valisin selle raamatu, kuna ma olin juba enne esimesi peatükke lugenud, aga kuidagi jäi see mul pooleli ja nüüd, kus mul oli võimalus see jälle kätte võtta, tegin ma seda.

Raamatu peategelane oli poiss nimega Timm. Ta elas koos võõrasema ja tema pojaga. Ema oli tal juba ammu-ammu surnud ja isa sai ka ehitusplatsil surma kohe raamatu alguses.

Raamat ise rääkis Timm Thaleri müüdud naerust, oma naeru ümber maailma tagaotsimisest ja tema raskest ning kurvavõitu elust. Tal oli väga armas ja nakatav naer, mis tavaliselt lõppes luksatusega. Ta ei olnud just kuigi rikkast perest ja sellepärast käis ta igal pühapäeval hipodroomil kihla vedamas. Kuid ühel päeval ilmus tema ette härra ruudulises ja pakkus talle, et kui ta (Timm) müüb talle (härra ruudulises) oma naeru, on tal võime võita kõik kihlveod. Timm oli siis väike ja rumal ning ta müüski oma naeru, et saada rikkaks ja lubada endale kõike, mida hing ihaldas. Kuid kui ta sai suuremaks, sai ta aru, et on teinud ränga vea ja läks oma naeru laia maailma otsima. Võõrasema ja tema poja Ervini sai ta rahuliku südamega maha jätta, kuna ta oli hakanud hipodroomil kihlavedudega teenima juba tuhandetes markades. Ülejäänud aja ta muudkui otsis oma naeru taga, aga kas ta selle tagasi sai, seda peate te küll ise välja uurima. :)

Raamat ise oli fantaasiat täis. Raamatu lugesin läbi paari õhtuga, kuna lehekülgi on palju, aga õnneks ei ole kiri väga väike.

Raamatust sain kohe aru. Seal oli suhteliselt lihtne tekst. Olid mõned võõrsõnad, millest ma ei saanud aru, aga minu raamatus olid mõndadel sellistel sõnadel kirjeldus all. Tekstis oli ka kahekõnet.

Ma sain teada, et ära anna ära midagi, mis teeb sind eriliseks. Raha ja rikkus ei tee sind paremaks ega väljapaistvamaks. Ela nii, nagu oled ja ole õnnelik selle üle, mis sul on.

Mulle meeldis selle raamatu juures see, et peategelane võitles oma naeru eest nagu oma hinge eest. Ta ei andnud enne alla kui selleks oli õige hetk.

Soovitan kõigile.

Hääd lugemist ja ilusat suve!

Eks lööme käed, mu härra! Uskuge:
mis tõprast eristab meid - naer on see.
Nii inimest võid tunda sellest sa,
et õigel ajal suudab naerda ta...