Kadri 

Silvia Rannamaa

See on siis minu selle suve teine raamat kolmest. Ma valisin selle raamatu, kuna ema mulle seda soovitas. Ütles, et see on väga hea raamat ja kusjuures oligi.

Raamatu peategelane oli tüdruk nimega Kadri. Ta elas koos oma vanaemaga, kuna isa elas välismaal ja ema oli surnud. Nad elasid vanaemaga korteris maja keldrikorrusel, kuna vanaema sai väga väikest palka ja seepärast ei saanud nad endale midagi ilusat ja korralikku lubada.

Raamat rääkis Kadri elust, mis ei olnud kerge. Tal ei olnud võimalik endale lubada nii ilusaid riideid, nagu on tema klassikaaslastel. Ta oli klassi kõige koledam tüdruk ning sellepärast ei olnud tal mitte ühtegi sõpra. Tal olid veel hinded väga halvad ja ei saanud üldse millegiga hakkama. Igakord, kui kellegil oli midagi kadunud/varastatud, olid pilgud kohe suunatud Kadrile. Missiis, et Kadri vaene oli, tal ei tulnud eluilmaski mõttesse näpata teiste asju. Raamatu alguses unistas ta vaid oma isast, ilusast majast ja isiklikust raamaturiiulist ning üleüldse sellest, mida tal polnud. Raamatu keskel hakkas aga kõik kuidagi hästi minema. Ta sai omale head sõbrad, ta isa tuli tagasi ning tänu temale sai ta kolida väga ilusasse ja uhkesse korterisse koos vanaemaga, ta sai pioneeriks, tal hakkasid asjad paremini välja tulema ja hinded paranesid. Kui tavaliselt koosnes ta tunnistus "kolmedest" ja "kahtedest", siis  pärast elumuutust ei olund veerandidki hinded "kolmed". Raamatu lõpuks teostusid kõik tema unistused - algul oli ta tundnud, et on siin õnnelikus maailmas kõige õnnetum laps, kuid raamatu lõpuks arvas ta hoopis teistpidi.

Raamat on kirjutatud päeviku vormis.Kuna Kadri oli sattunud liiklusõnnetusse ja viibis haiglas, oli tal kole igav. Aja veetmiseks kirjutaski ta oma elu jooksul meelde jäänud sündmustest ja emotsioonidest .

Raamatu lugesin läbi vist 7 tunniga, kuna mulle nii meeldis see raamat ja on vist praegusel hetkel isegi minu lemmik. Raamat ise ei ole väga paks (153 lk) ja kiri on ka parajalt suur.

Raamatust on väga lihtne aru saada. Seal ei ole kasutatud rasket teksti. Oli ka kahekõnet.

Mulle väga meeldisid Kadri tegemised. Koguaeg elasin kaasa ning vist sellepärast ma selle raamatu nii kiiresti läbi saingi. Raamat andis tunde, et siin elus pole miski võimatu. Elu pakub küll väljakutseid, ent hea südamega inimesel läheb lõpuks ikkagi kõik hästi.

Soovitan kõigile.

Palju päikest ja maitsvaid jäätiseid :)