Monday, January 13, 2014

Süü on tähtedel

John Green

Selle raamatu sain seekord valida kolme seast. Mulle tundus teiste juttude järgi see raamat nendest kõige põnevam ning otsustasingi selle kasuks.

Peategelased olid Hazel Grace ja Augustus Waters. Nad mõlemad olid vähihaiged. Hazelil oli kilpnäärme vähk. Tema kopsud ei töötanud ilma ballooni ja kanüülita. Augustusel oli juba varem jalg eemaldatud, aga tegelikult oli ka tema vähihaige. Ehkki ta tundus koguaeg täiesti normaalne ja terve inimene olevat, väljaarvatud tema puuduv jalg.

Raamat rääkis Hazeli ja Augustuse kokkusaamisest, Amsterdami reisist ja nende kahe tegemistest. Nad said tuttavaks vähihaigete tugirühmas. Algul olid nad lihtsalt head sõbrad, aga teel Amsterdami lennukis tunnistas Augustus, et ta on Hazelisse armunud. Ega Hazelilgi olid Augustuse vastu tunded. Tal oli lemmik raamat, mis kandis nime "Ilmotsatu kannatus". See raamat lõppes poole lause pealt ning sellepärast läkski Hazel koos oma ema ja Augustusega Amsterdami selle raamatu kirjanikuga kohtuma, et teada saada, mis raamatu tegelastest edasi sai.

Raamat oli tohutult kurb ja tragöödiline, kuid samas naljakas, enneolematu ja elektrist särisev. Raamat oli minu jaoks üpris paks, aga ma sain selle üllatavalt kiiresti loetud (4 tunniga). Tavaliselt loen ma raamatuid mitu päeva.

Raamat oli piisavalt lihtne. Oli ka sõnu, mille tähendust ma ei teadnud, aga see ei seganud lugemist.
Tekst koosnes põhiliselt ainult kahekõnest. Illustratsioone polnud. Raamat polnud päeviku vormis.

Raamatust sain teada, et inimest ei tohi valida mitte tema välimuse, vaid sisu järgi. Võib olla Hazel ei olnud, jah, printsessiliku välimusega, aga süda oli tal soe. Sama kehtib Augustuse kohta. See, et tal polnud ühte jalga, ei tähendanud, et ta oleks mingis mõttes tervetest inimestest halvem või koledam olnud.

Mulle muidu väga meeldis see raamat. Üks asi siiski hästi natunatukene häiris. Nimelt see, et mulle jäi mulje, et siin maailmas ainult haiged lapsed ongi. Vähihaigetest lugemine tegi mind kurvaks ja ma sain aru, et kõigil lastel siin maailmas ei olegi ette nähtud suureks kasvada. See tundub nii ebaõiglane.

Raamat lõppes Augustuse surmaga. Vähk sai temast võitu. Hazelgi teadis, et balloon ja kanüül teda kaua elus ei hoia. Need lihtsalt natukenegi pikendasid tema eluiga.

Raamat sobib minu arvates kõigile, kes mõistavad natuke keerulisemat seletust Eesti keeles.

Ilusat ja lumerohket jaanuarit :)

No comments:

Post a Comment