Hulkur Rasmus

Astrid Lindgren

Seekord ma pidin siis raamatu valima kuue seast. Ma kõige algul oleksin tahtnud lugeda raamatut "Tim Thaler ehk müüdud naer", aga lõpuks otsustasin ikkagi lugeda "Hulkur Rasmust". Mulle tundus see teine raamat kuidagi hoopis huvitavam, kui esimene ja sellepärast ma otsustasingi "Hulkur Rasmuse" kasuks. Mul oli see raamat juba aastaid raamaturiiulis, aga suutsin alles nüüd ennast kätte võtta ja seda lugema asuda.

Raamatu peategelane oli Västerhaga lastekodu poiss Rasmus. Tal polnud mitte kedagi peale oma parima sõbra Gunnari.

Raamat rääkis Rasmuse elust. Ta elas lastekodus, kus talle ei meeldinud olla. Kui aus olla, siis ma arvan, et kellelegi ei meeldiks olla lastekodulaps. Iga laps tahab endale enda kodu ja armastavaid vanemaid. See oli ka Rasmuse soov, aga tema arvates ei olnud tal võimalik sealt pääseda, sest kõik täiskasvanud, kes tulid endale last valima, ei valinud kunagi sirgete juustega poisse. Nad võtsid alati endale mõne lokkis peaga plika. Ja sellepärast Rasmus lastekodust põgeneski. Ta leidis endale reisikaaslase, kelle juurde ta raamatu lõpus elama jäi. Ta sai ikkagi endale vanemad, kuigi nad ei olnud ilusad ja rikkad, nagu Rasmus soovinud oli, aga ta oli oma eluga rahul. Tema arvates oli ta maailma kõige õnnelikum laps.

Raamatu sisu oli seikluslik. Samamoodi oli õhtuti magama minnes seda raske käest panna, kuna tema juhtumised haarasid mind endaga kaasa nagu juhtus mul eelmise raamatu lugemisega. Raamatus oli peaaegu kakssada lehekülge. Seda ei ole eriti palju ja raamat ise oli väike ja suure kirjaga. Natuke oli ka illustratsioone.

Raamatust oli kohe algul väga lihtne aru saada. Minu jaoks oli seal väga voolav ja arusaadav tekst. Seal oli nii kahekõnet kui ka lihtsalt jutustavat teksti. Raamat ei olnud päeviku vormis.

Raamatust sain teada üht: ei pea olema rikas, et olla õnnelik. Saab ka teisiti. Kui sul on oma vanemad, kodu ja võib olla ka lemmikloom, siis on ju kõik hästi. Kõige tähtsam on see, et inimesel oleks koht, kus elada ja tunda end turvaliselt kaitstud. Oleks inimesed, kes sind armastavad ja keda sina saad armastada.

Kõige rohkem meeldis mulle see, kus Rasmusel oli valida kas jääda elama rikaste inimeste juurde või minna kaasa inimesega, keda ta oli juba armastama hakanud. Ma arvan, et Rasmus tegi õige valiku.

Raamat lõppeski sellega, kus Rasmus sai endale kodu ja vanemad. Ja kassipoja.

Ma arvan, et iga inimene, kellel on huvi ja viitsimist, saab selle raamatu vabalt ühe õhtuga läbi.

Seda soovitan ma samuti soojalt :)